Kas sinu töö on meeldiv tegevus või hoopis tüütu kohustus?
Suurem osa ajast kulub meil tööl ja igapäevane rahulolutunne on seetõttu hästi tähtis.
Kõik inimesed on elu jooksul mõelnud, mis on minu kutsumus ja milline töö võiks mulle sobida. Vähesed õnnelikud teavad juba varases nooruses, kelleks nad saada tahavad. Enamikul nii kindlat sihti siiski silme ees ei ole ning põhjalikult läbi mõtlemata valik viib kunagi hiljem tõdemuseni, et mu töö pole ikka see, mida ma tegelikult tahan.
Ülikool või kutsekool jääb siis pooleli. Kohusetundlikumad venitavad ehk ka lõpuni välja, kuid rõõmu nende hinges pole. Ebarahuldav töö tekitab tüdimust ja stressi. Kui tunned töölemineku eel, et jälle pean minema, selle asemel tahaksin teha hoopis seda, teist ja kolmandat…, siis on see ilmselge märk teha uusi tulevikuplaane. Kõige tähtsam ei ole üldse vanus, mil suure muudatuse ette võtate. Palju olulisem on üles leida eneseteostuse viis, mis annab hingerahu ja paneb silmad särama. Enamik inimesi teeb suurema osa ajast tööd. Seetõttu ongi igapäevane rahulolutunne väga tähtis. Sellest sõltub üldine elukvaliteet, suhtumine ümbritsevasse ja tervis. Kui oma soove järjepanu alahinnata ja maha suruda, siis kaob emotsionaalne tasakaal, tekib stress ning selle tulemusena muud terviseprobleemid. Stressis organism on haigustele vastuvõtlik. Seetõttu on väga oluline, et inimeses säiliksid sisemine rahu ja rõõm.
Milline töö mulle võiks sobida? Eriala, mille inimene endale valib, peaks andma tunde, et ma teen midagi olulist ja olen kellelegi vajalik. Siis saab tööd teha suure rõõmuga ja kella vaatamata! Oma valikuid saab tänapäeval õnneks hõlpsasti muuta, vajadusel tuleb õppida uus eriala, täiendada end koolitustel, ammutada ise infot huvitavate teemade kohta jne. Ka armastatud hobi saab muuta enda tööks. Võimalusi on palju!
Kui aga leiad, et ei tahagi õieti midagi või ei ole milleski andekas, siis ei tohi lasta sellel mõttemustril kinnistuda. Negatiivse enesesisenduse asemel mõtle, kuidas teada saada, millist tööd teeksid kire ja pühendumisega.
Mis paneks hinge helisema? Annan järgnevalt mõned soovitused, mis on ehk abiks eneseanalüüsil. Koosta kaks nimekirja, ühes on asjad, mida hetkel pead tegema ja teises need, mida tahad teha. Siis keskendu oma tahtmiste nimekirjale.
Mõtle, mis on see, mis sul enda meelest hästi välja tuleb. Mille eest on teised sind tunnustanud? Kas sul on mõni hobi, millest võiks kujuneda sinu töö? Milline tegevus tekitab sinus hasarti või tunde, et ma naudin ja ootan selle tegemist? Milliste teemadel tullakse sinult nõu küsima? Millise tegevuse või teema juures oled olnud nii pühendunud, et unustad kella vaadata? Milliseid raamatuid, ajakirju ja artikleid meeldib sulle lugeda? Ajakirju sirvides märgista ära need artiklid, mis pakuvad huvi ja mida soovid lugeda.
Meenuta, milline laps sa olid! Millised tegevused ja hobid sind köitsid? Millest oled korduvalt ja eriti viimasel ajal unistanud? Kas sul on mõni hobi, millest võiks kujuneda armastatud töö?
Mõtle inimestele, kes sind inspireerivad. Proovi kujutleda oma visiooni pildina – sirvi ajakirju ning lõika välja need pildid, laused või sõnad, mis tekitavad sinus kohe hea tunde. Kleebi need suuremale paberile/plakatile.
Vaata nüüd üldiselt seda plakatit. Nende piltide ja sõnade taga peituvad sinu soovid ja unistused.
Kui oled kindel, et praegune töö ei ole sinu kirg ega haaku sinu soovidega, siis kindlasti ei ole mõistlik sellest kohe loobuda. Uuri enne järele, võib-olla leidub isegi samas ettevõttes sinu jaoks uusi väljakutseid. Kui aga otsustad hakata uut eriala omandama, teist töökohta otsima või hakkad hoopis ise endale tööandjaks, siis püüa väga selgelt kaardistada oma soovid ja visioon. Ja siis hakka oma praeguse töö kõrvalt sammhaaval sihikindlalt unistusi täitma. Järjekindlus viib lõpuks sihile.
Töö ei pea olema igav ega rutiinne, see võib olla ka põnev ja loominguline. Tähtis on üles leida oma õige ala!
