Hingamine
Kordusseeriad koos õige hingamisrütmiga aktiveerivad lihaseid paremini töösse ning tagab treeningu vältel keha täieliku hapnikuga varustatuse. Jooga tarkus sarnaneb Pilatese põhimõtetega – keskendudes harjutuste asendit võttes hingamisele, õpitakse keha alateadlikult valitsema, st. ei pinguta lihaseid, mida pole vaja pingutada ning ei raisata oma jõudu ja energiat.
Neutraalne kehaasend
Annab kehale korrektse joondumise ning luustiku ja lihaste õige paiknemise (anatoomiliselt korrektse rühi) , mille tulemusena kasutatakse lihaseid palju optimaalsemalt, mis tagab säästlikuma keha energiakasutuse. Hea rüht tõhustab omakorda diafragma tööd ning võimaldab sügavat hingamist, mille tulemusena paraneb organismi verevarustus.
Keskendumine
Kehahoiakule keskendumine aitab panna tööle õiged lihased ning vältida tarbetut üle pingutamist. Lisaks paraneb üleüldine keskendumisvõime, mida vajatakse igapäevaselt erinevate toimingute puhul.
Kontroll
Kõik pilatese liigutused tulevad jõukeskusest ehk “kontrolli keskmest” ning kontrollimine on esmatähtis, et vältida vigastusi.
Täpsus
Aitab kontrollida lihaseid meelte abil. Keskendunud mõtlemine viib õigete liigustusteni ja keha ei kaota tasakaalu.
Sujuvus
Pilatese treeningut iseloomustab sujuvus, ühtlane ja voolav liikumine. Regulaarselt treenides muutuvad kõik liigutused ja ühelt harjutuselt teisele üleminekud sujuvamaks.
Pilatese treeningmeetodi loojaks oli Joseph Hubertus Pilates... (1883-1967)
...kes alustas harjutuste süsteemi loomist juba noorukina, põdedes ise mitmeid haigusi, nende hulgas rahhiiti, reumat ja astmat. Meetod osustus niivõrd tõhusaks, et tema enda tervis paranes märgatavalt.Ta jätkas loodud süsteemi arendamist kogu oma elu, aidates ja juhendades paljusid erinevate probleemidega inimesi, sh vigastustest taastuda. Ta oli populaarne ka professionaalsete sportlaste, tantsijate, iluuisutajate jpt hulgas, arendades nende vastupidavust, paindlikkust ja mehaanikat.
Pilates oli veendunud, et hoolitsedes oma keha eest, suudab inimene kehale algselt antud funktsioone säilitada kauem ning elada kvaliteetsemat ja pikemat elu.
Tänapäeval on palju pilatese harjutusi võetud kasutusse füsioteraapias, sest nende efektiivsus on leidnud positiivset kinnitust. Pilatese meetodit võib nimetada ka tervisevõimlemiseks.
Pilatese meetodi olemus ja eesmärk
Pilatese meetod on oma olemuselt etteplaneeritud harjutuste jada, mida sooritatakse kontrollitud mõtte ja tegevusega. Harjutuste sooritamisel keskendutakse kogu kogu keha treeningule, kuid peamiselt keha süvalihaste – vaagnapõhja-, kõhu-, selja (sh väikeste lülisammast toetavate lihaste)-, puusapiirkonna- ja reie lähendajalihaste tugevdamisele, mis juhivad ja kontrollivad keha asendit ja liikumist.
Pilatese meetod sobib ideaalselt lihasdüsbalansi korra- lühenenud ja pinges lihaseid venitatakse ning lõtvunud lihaseid tugevdatakse.
Milleks pilatese treening veel hea on?
Regulaarne pilatesega tegelemine mõjub hästi nii kehalise,- kui üldise töövõime suurendamiseks, lihastasakaalu ning ainevahetuse parandamiseks. Samuti õpib inimene igapäevaselt kontrollima oma kehahoiakut ning seeläbi valest asendist tingitud pingeid ise märkama ja korrigeerima.
Kellele sobib Pilatese treening?
Pilates sobib igas vanuses inimestele – lastele, noorukitele, naistele ja meestele, kes suudavad ja soovivad pilatest harrastada. Tähtsust ei oma vanus, varasem füüsiline vorm ega sportlik elustiil. Erandiks võib välja tuua tõsisemad haigused, traumad ja raseduse. Kindlasti on asjakohane pidada nõu eelnevalt arstiga!